Saturday, August 5, 2017

13. juuli, 2017 (neljapäev)

Saabumine kaunite skääride vahelt Rootsi Kuningriigi pealinna Stockholmi võttis meie laeval Victoria I omajagu aega. Vaatepilt nende sadade saarekeste vahel laevaga seilates on lummavalt ilus. Seda peetakse maailma üheks  kaunimaks  saarestikuks. Ja sea ta tõepoolest ongi. Saareke siin ja saareke seal ning iga saarekese peal on armas punase laudvoodriga puumajake ja rannal ootamas laevuke, jaht või paat. Need pildid meenutavad tõesti Rootsi kuulsaima lastekirjaniku Astrid Lindgreni lugusid. Punakaspruunid nukumajad ü,mbritsetud lillerohketest aedadest, väikesed paadisadamad ja sini-kollase ristilipud. Meenuvad lapsepõülves loetud lood Pipist, Pootsmanist ja Tjorvenist ning ulakast Vahtramäe Emilist. Võtsime kohe paar tundi, et seda ilu imetleda ja hommikusööki rikkalikus buffet stiilis hommikulauas nautida. 
Imelised skäärivaated

Asusume pikale teekonnale läbi Rootsi. Pean ütlema, et ega ma Rootsis polegi põhjalikult käinud. Aprillis viibisin Arlanda lennujaamas ja sellel reisil sõitsime bussiga 500 km läbi Rootsimaa, et jõuda Norra Kuningriigi pealinna Oslosse. Niiet, kui väga soovin, tuleb ikka kunagi ka Stockholmi külastada. 
Rootsimaa põld

Kuid giid oli nii põhjalik, et pajatas meile pikalt ja laialt nii Rootsimaast kui pealinnast Stockholmist, mida hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks kutsutakse. Linn asetseb neljateistkümnel saarel ja saarekesel, mis  on omavahel seotud sildade ja tunnelitega. Pealinnast läbi me ei sõitnudki, sest linnast saab mööda sõita aastataguselt valminud pika tunneli kaudu, kesklinna minemata. 
Hetkel veel käibelolev Rootsi kroon AstridLindgreni ja Pikasuka Pipiga

Teekonnal Norramaale läbisime Rootsimaa ühe kaunima piirkonna Värmlandi. Kauni looduse pärliteks olid kahtlemata Rootsi kaks sisemerd Värneri ja Vätteri järved. Maastik polnud meie omast mitte väga erinev, kuid silma jäi see, et põllud on haritud ja metsad peaaegu puutumata.

Mõne tunni pärast ületasime Rootsi-Norra piiri, mis on selline piir, kus ka dokumente kontrollitakse. Meid küll ei kontrollitud, sest giid rääkis sulaselges Norra keeles ning ametnikud olid sellest võlutud ega tahtnud reisiseltskonnaga lähemalt tutvust tehagi. Piiripunktis asuvas väikeses majakeses saime esimesed ostudki sooritatud, Ostsin 2 trollimagnetit, et oleks olemas ja süda rahul.

Maastikupilt muutus Norra jõudes mägisemaks ja karmiilmelisemaks. Mõne aja pärast jõudsimegi Norra Kuningriigi pealinna Oslosse. Kargeilmeline Oslo peab mägedelt ruumi juurde nõutama ja majakesed ronivad justkui amfiteatrina mäekülgi mööda üles. See on tõeline linnaplaneerimise meistriteos!!! Tegime oma esimese jalutuskäigututvuse ja bussiaknatutvuse selle praeguseks teise (Bergeni järel) Norra pealinnaga. Oslo peatänaval Karl Johans gatanil tutvusime kauni linnamaastikuga ja olulisete hoonetega norralaste ajaloos. Raekoda peetakse kõige inetumaks hooneks Oslos ja praegu kehtib selline kirjutamata seadus, et keegi ei tohi ühtegi sellist inetut hoonet nagu seda on Oslo Raekoda ehitada. Käisime ka Parlamendihoone ees, nägime Oslo ülikooli peahoonet ning jalutasime kuningalossini, et teha esimene tutvus selle suursuguse hoonehga. Lähemalt räägine hiljem, kuna käisime seda lähemalt uurimas oma reisi  eelviimasel päeval. Vaatasime üle ka Oslo toomkiriku, kus toimus aastal 2001 kroonprints Haakon Magnuse ja tema väljavalitu Mette-Mariti muinasjutuline laulatustseremoonia. Omaette vaatamisväärsuseks on Oslo Rahvusteater, kus on mängukavas selliste suurmeeste teosed nagu Hendrik Ibsen, Ludvig Holmberg jne.
Oslo Raekoda

Oslo Parlamendihoone

Oslo Rahvusteater

Oslo ülilool

Hotelli lähedal asuv pubi

Hotelli vastas asetsev roosimonument

Jlutuskäik oli esimene põgus tutvus Norramaa, Oslo ja selle inimestega. Oli tore ja mitte üldse väsitav pärast pikka-pikka bussisõitu, kuna seltskond, kes küll enamasti koosnes pisut ekamatest inimestest, kui meie Tiiaga, oli tore ja rahulik ja uuidshimulik. Ja meie giid, Kuulmata Kaili, oli lihtsalt nii ülitore, et jutskui süstis oma teadmistega meisse veel ja veel suuremat teadmisjanu! Lõpetasime oma esimese reisipäeva kohalikus McDonaldsis, mille hõrgutavaid roogasid polnud ma juba ammu-ammu maitsnud!

No comments:

Post a Comment

18. juuli, 2017 (teisipäev)

Pikk laevasõit tõi meid lõpuks kella 10-ks kodusesse Tallinnasse. Väike kehakinnitus bussijaamas ning veelgi pikem bussisõit Võru suunas võ...